Tahaks lennata…
Janar Rückenberg (23. august 2017)
Olen lennata alati soovinud,
imelik, miks ma pole kunagi proovinud?
Äkki, kui näha piisavalt vaeva,
kas ehk kotka kombel tõuseksin taeva?
Aga esmalt, et omandada lennuvõtteid,
tasuks ehk uurida aerodünaamika põhimõtteid.
Selgub, et tuleb lahendusi otsida,
kuidas gravitatsiooni trotsida.
Tutvunud kui olin teoreetilise taktikaga,
oli aeg katsetada reaalse praktikaga.
Kätega vehkides kõigest väest,
jooksin alla suurest mäest.
Sekka väikeseid hüppeid poetasin
seeläbi raskusjõu ületamist toetasin.
Miskipärast, see toiming tulemust ei andnud
ja õhuvoolud mind taevasse ei kandnud.
Huvitav, miks saab õhus hõljuda lind,
kuid selle võimega pole õnnistatud mind?
Loomulikult, tarvis on ju kõvemat tuult,
tõusen lendu kõrgemalt puult.
Panen ka lennutehnikale rõhku
ehk suudan nii jääda püsima õhku.
Hüppasin ladvast, lõin käed kohe avaralt valla,
hoolimata sellest kukkusin ikka alla.
Vähe sellest, kuna kasutasin suuremat puud,
lõhkusin ära ka mitu luud.
Mnjah, nagu pingviin, kana või jaanalind,
sama lennuvõimetuna on vist loodud ka mind.
Tulevikus lasen lihtsalt fantaasial lennates liikuda,
see on ohutum, kui tiibadeta maa ja taeva vahel kiikuda.